Raamatut ega inimesi ei tohi hinnata välimuse järgi

…nii räägiti kodus ja õpetati koolis. Üksjagu tõtt on mõlemas. Ikka räägiti: ei ole oluline, milline sa välja näed, peeasi, et seestpoolt ilus oleksid. Eks sellega või nii mõnigi ennast aeg- ajalt lohutada. Ühiskonna seisukoht on aga hoopis midagi muud. Sellele on paljuski kaasa aidanud seltskonnaajakirjade klantspildid. Muidugi on esmamulje tähtis, aga ega ilma sisuta ka päris saa.

See selleks. Raamatuid olen küll kaane järgi ostnud. Just ilus kaane kujundus on kutsunud raamatut kätte võtma, pannud uurima illustraatori kohta ja teadmata midagi autorist või sisust sundinud ka raamatut ostma. Viimasel ajal küll üha vähem. See on tegelikust kiitus praegusaegsetele raamatukujundajatele- trükkijatele. Ahvatleva kujundusega raamatuid on väga palju ja tegelikult tahaks neid palju ka koju viia. Selline ei ole olukord aga alati olnud. Mäletan väga hästi nõukogudeaegseid halle ja üsna ühetoonilisi raamatuid. Muidugi, kui tegu on klassikaga ja tõeliselt kvaliteetse ilukirjandusega, siis pole kujundus nii väga oluline. Ega me ju ei kujuta ettegi, et Victor Hugo „Hüljatud“ peaksid olema rohkete illustratsioonidega ja ilma illustratsioonideta „Jumalaema kirik Pariisis“ annab fantaasiale ju lausa tiivad. Samuti on ilmselt illustratsioonideta kirjandusteose lugemisel hoopis teine mõju kui illustreeritud variandi puhul. Ometi kutsusid ilusa kaanega ja meeldivalt kujundatud raamatud alati sisse vaatama ja lõpuks ka ostma. Seepärast on riiulis terve rida nõukogudeaegseid luuleraamatuid. Muidugi, Hando Runneli, Doris Kareva või Aita Kivi Ja Ave Alavainu raamatuid sai tiku tulega taga otsitud. Lisaks neile rändasid aga riiulile paljud väikesed luuleraamatud, kelle autorid sageli meelde ei tule ning mida just kujundus ostma kutsus.

Ja muidugi lasteraamatud. Kes ei mäletaks lapsepõlvest Siima Škopi poolt illustreeritud muinasjuturaamatuid. “Pöial-Liisi”,”Väike Mukk”,”Une-Mati, Päris-Mati ja Tups” või “Hõbeuisud”. Tolleaegse põlvkonna lapsed teavad tänu talle päris ühte moodi, kuidas Pöial- Liisi välja näeb. Ja muidugi Edgar Valter. Tema selgelt äratuntav käekiri on põhiliselt saatnud küll minu laste lapsepõlve, aga kes ei teaks “Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist”, “Kassike ja kakuke”, “Isand Tuutu ettevõtmised”, “Pintselsabad”. Ja muidugi kõik „Pokuraamatud“. See on ju terve maailm. Või kuidas sa saad jätte ostmata Regina Luki imeilusate piltidega lasteraamatuid. Või Piret Raua omi- niivõrd omanäolised, neid kohe ei saa jätta lastele tutvustamata.

Meie oma Eesti raamatute kujundamise ja trükkimise kultuur on väga- väga heal tasemel. Uue eesti aja alguses tuli väga palju tõlkeraamatuid. Ka lastele, ilusti illustreeritud kuid sisu poolest lühikokkuvõtetega. Neid ilmub siiamaani. See on kuidagi alandav- nagu poleks lapsed võimelised pikemat juttu kuulama- lugema. Võib- olla saan ainult mina sellest nii aru. Tegelikult on eriti lapsed väga nutikad ning õhtused jutu lugemised- kuulamised tõeline vanematega koos veedetud kvaliteetaeg. Selle aja veetmiseks katsugem otsida väga hästi kujundatud ja sisukaid lasteraamatuid, kus ilusa kaane taga peidus ka lugemist vääriv sisu. Ning kuna inimeste esimene mulje raamatutest kujuneb paljuski ka kaane põhjal, siis kujundajate tänuväärne töö tagab sageli ka raamatu müügiedu. Õnneks toome sageli koju hea kujundusega koos ka suurepärase raamatu.

Trükikunsti ajalugu Eestis

Arvatakse, et üldse esimesed kirjaoskajad olid Eestis üheteistkümnendal-kaheteistkümnendal sajandil. Sellest ajast raamatute trükkimiseni kulus aga hea hulk aega. Esimene pärgamendile kirjutatud raamat on „Taani hindamisraamat“, mis valmis tuhane kahesaja kahekümnendal aastal ning sinna oli kirja pandud viissada Eesti kohanime ning sinna on lisatud veidi muid andmeid. Nii nagu mujalgi, olid esimesed Eestisse jõudnud trükitud raamatud seotud usu ja kirikuga. Nende hulgas olid käsikirjalised pärgamendil käsiraamatud vaimulike toimingute juhised, kroonikad ja ka mitmed õiguslikud teosed. Tuhande neljasaja seitsmekümnendast aastast on aga teada Niguliste kirikust mitmed trükitud raamatud. Tuhande viiesja kahekümne viiendal aastal trükiti luteri käsiraamat Liivimaal kasutusel olnud keeltes. Kahjuks sellest raamatust pole säilinud ühtegi eksemplari. Esimene eesti keeles trükitud raamat, millest on säilinud ka üksikuid osi, on Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikute õpetajate tõlgitud katekismus, mis trükiti tuhande viiesaja kolmekümne viiendal aastal. Raamat trükiti Wittenbergis Tallinna Rae ülesandel. Vanim täielikult säilinud raamat on “Agenda Parva. In commodiorem vsum Sacerdotum Prouinciae Liuoniae conscripta”, mis trükiti tuhande kuuesaja kahekümne teisel aastal Brandenburgis. Jällegi on raamat seotud kirikuga ning sisaldab läti, eesti, poola ja saksa keeles lauseid, mis on valikud kiriklike kombetalitluste läbiviimiseks.

Samal ajaperioodil asutati Eestis ka esimesed trükikojad. 1631 aastal Tartus ja 1634 aastal Tallinnas. Mõlemad trükikojad asutati vastasutatud gümnaasiumide juurde. Raamatute trükkimisel kasutati nii gooti kui ka ladina keelt. Arvatakse, et esimene eestikeelne raamat oli eestikeelne lauluraamat, mida kasutati juba kuueteistkümnendal-seitsmeteistkümnendal sajandil. Kahjuks pole ka sellest raamatust säilinud ühtki eksemplari. See raamat trükiti Saksamaal. Esimene Eestis trükitud eestikeelne raamat ilmus tuhande kuuesaja kolmekümne seitsmendal aastal ning see oli  “Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonnale Liivimaal”.

Kiriklikele raamatutele järgnesid aabitsad. Esimene aabits trükiti tuhane kuuesaja neljakümne esimesel aastal, kahjuks pole ka sellest raamatust säilinud ühtki eksemplari. Säilinud on aabits, mis trükiti tuhande kuuesaja neljakümne üheksandal aastal. Esialgu olid raamatud ilma illustratsioonideta. Illustreeritult ilmus esimene raamat tuhande kuuesaja üheksakümnenda viiendal aastal ja selle pealkirjaks oli “Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat”. Esimest eestikeelset entsüklopeediat trükiti lausa kaheks tuhat eksemplari ning selles sisaldus üle seitsmekümne viie tuhande artikli. Raamat ilmus aastatel tuhat üheksasada kolmkümmend üks kuni tuhat üheksasada kolmkümmend seitse.

Trükkimine oli esialgu küll oluliselt efektiivsem viis kui käsitsi kirjutamine, kuid ometi võttis raamatute trükkimine oluliselt kauem kui tänapäeval. Raamatute käsiladumise leiutas  1440 aastal Johann Gutenberg. Edasi leiutati täheladumismasin ja realadumismasin ning viimane oli alates tuhande kaheksasaja kaheksakümne neljandast aastast põhiliseks trükimasinaks. Tänapäeval kasutatakse raamatute trükkimisel, nii nagu mujalgi arvutite abi. Tekst sisestatakse arvuti mällu ning saadetakse sealt edasi trükikotta, kus valmistatakse trükiplaat. Arengud trükitehnikas on teinud raamatu trükkimise oluliselt kergemaks ning lühendanud tähelepanuväärselt raamatute trükkimiseks kuluvat aega.

Arealdisaini kleepsude trükkimise teenus

Kasutame kleepsude trükkimiseks enamasti valget vinüüli. Valida saab ka eemaldatava vinüüli, mille korral ei jäta kleeps eemaldades pinnale liimijääke, kuid samas on nende vastupidavus tavalise 1-5 aasta asemel 3-6 kuud. Lisaks kuuluvad meie materjalide valikusse läbipaistev vinüül, peegeldav vinüül, ülikleepuv vinüül, pimedas helendav vinüül, perforeeritud film ja autouste magnetid.

Arealdisaini kleepsude trükkimise teenus

Meie kleepse saab paigaldada kõikidele siledatele pindadele. Nendeks on näiteks autod, veoautod, paadid, mootorrattad, rulad, jalgrattad, kiivrid ja kõik teised sileda pinnaga esemed.

Kleepsudega tuleb kaasa ka juhis, kuidas neid kleepse paigaldada, et tulemus oleks just selline, nagu Te ootate ning et kleebised piisavalt kaua vastu peaksid.

Kõik kleepsud valmistatakse käsitsi ning seega kulub nende kättesaamiseks umbes 5-7 tööpäeva. Hulgitellimuse korral sõltub kohaletoimetamise aeg tellimuse suurusest ning kleepsude keerukusest.

Kleepsu eemaldamiseks tuleks kleepsu fööniga soojendada ja kleeps lihtsalt ära tõmmata. Kui pinnale jääb liimi, siis saab selle eemaldada auto kere puhul näiteks vahaga ja akna puhul aknapesuvahendiga.

Nii mõnelgi inimesel võib tekkida raskusi DPI ja PPI eristamisel. DPI tähendab trükkimisel punkte ühe ruuttolli (dots per inch) kohta. Mida rohkem täppe ühele ruuttollile mahutada saab, seda kvaliteetsem see välja näeb. PPI tähendab piksleid tolli kohta. Ning jällegi, mida rohkem piksleid ühele tollile mahutada, seda parem see kõik välja näeb. Mõlemat näitajat võib kutsuda ka resolutsiooniks. Piksleid kasutatakse ekraanide resolutsiooni kirjeldamisel. Kui võtta pilt, mille mõõtmed on üks toll korda üks toll ning see on 300 DPI ja seda suurendada mõõtmeteni kaks tolli korda kaks tolli, siis langeb selle DPI 300 pealt 150 peale. Kui tahta piisavalt head lõpptulemust, siis peaks pilt olema piisavalt hea resolutsiooniga.

Üheks võimaluseks, kuidas disainerid pääsevad mööda ühe suurusega disainist, on kasutada vektorite võimalust pakkuvaid programme, nagu näiteks Adobe Illustrator. Vektorprogrammid kasutavad kuju ja värvi määramiseks pikslite asemel radasid ja kujundeid. Neid radu ja kujusid saab suurendada ning need ei sõltu piksli suurusest. Seega säilib suurendades nende piltide kvaliteet. Enamasti kasutatakse vektorprogramme logode ja tekstide loomisel, kuid need on ka disainerite seas väga populaarsed, kuna need on suuruse muutmise osas nii kasutajasõbralikud.

Meil saab trükkida nii tavalisi pilte kui ka vektorgraafikat. Kui teil pole olemasolevat vektorpilti, siis saame me selle loomisel appi tulla. Vektorgraafika tasub ennast ära eriti just suuremate tellimuste puhul, mille puhul on vaja valmistada mitmeid erineva suurusega kleebiseid. Vektoreid saab kasutada ka muudel trükieesmärkidel, näiteks reklaamplakatite trükkimisel või ka tekstiilile trükkimisel.

Võtke meiega hinnapakkumise saamiseks ühendust. Näidake meile, mida Te trükkida soovite, öelge, kui palju Te neid soovite, kui suured need olema peavad ja kas Teil on mingeid erisoove ning me teeme Teile ühe tööpäeva jooksul personaalse hinnapakkumise.

Eelistame järgmisi failitüüpe:

.AI (Adobe Illustrator)

.EPS (Encapsulated Postscript)

.PDF (Portable Document)

.CDR (Corel Draw)

.PSD (Adobe Photoshop)

.TIF (Tagged Image)